Heipa

Tere

Aeg on viimaselajal nii kiiresti läinud. Nädalad muudkui vahetuvad, kuud mööduvad ja juba ongi suvi läbi ja minul Rootsis jäänud ainult 3 kuud veel. Uskumatu, et on juba aasta möödunud siia kolimisest ja mis köik selle aasta sisse jäi.

Aga kirjutan joonistan siis mis viimaselajal teinud olen.

Septembris käis Viljar mul külas :) 

Osalesime sellisel üritusel nagu Color Me Rad. See on sisuliselt 5km rahvajooks, kus sulle jooksu ajal visatakse pihta erinevate värvipulbritega. Jah selline veider üritus, aga seda enam väärt proovimast. Eestis on vist ka seda jooksu tehtud Color Runi nime all Tartus.  

Jooksust vöttis osa veel Sofia ja Gunilla Santa Mariast :)

Enne jooksu sai kogeda jälle seda roostaslikku usaldamist. Nimelt nagu ikka pidi ennast eelnevalt jooksule registreerima ja maksma osalemistasu pluss lisatasud kui tahad t-särki ja sokke vms nänni. Kohapeal aga selgus, et selle üle ei olnud mingit kontrolli kas sa oled registreeriud vöi mitte. Läksid lihtsalt numbrijagamistelki, said mingi suvalise numbri ja küsisid seda nänni mille eest väidetavalt maksid. 

Keegi ei küsinud ei su nime ega mingit muud töestsust, et oled maksnud vms. :)

Enne jooksu oli väike kontsert, kus sai juba esimeste värvipommidega ennast üle vööbata.

Enne starti meeleolu kirev ja värv ka juba korralikult peal!

Ja START

Roosa värvi värav

FINISH

Finishis sai veel viimaste värvipommidega äsada...

Mis selle köige möte oli? Ei tea, aga rahvas oli röömus ja tuju oli hea :D 

Minu üks unistusi oli siin kiviste saarte vahel laevaga söitma minna. Aga kuna laeva on raske organiseerida, siis sobis ka kajakk. Läksimegi siis Viljariga Göteborgi Archipelagole söitma.

Kajakkide laenutuses sai jälle Rootsi stiili tunda. Kogu laenutamine oli taas usalduse peale üles ehitatud. Köigepealt bookisid internetis aja ja maksid oma 3 tunni söidu eest raha ära. Seejärel lähed kohapeale, vötad kajaki ja tood tagasi kui jöuad. Kui me söitma läksime, siis önneks oli ikkagi üks töötaja ka seal, kes seletas kuidas mida teha. tagasi tulles ei olnud enam kedagi. Samuti oleksime vöinud vabalt 3 tunni asemel 13 tundi ära olla vöi ühe kajaki asemel 2 vötta.

Väike paus ja fika time!

Vöidukas löpp!

Proovisime Viljariga siis ka krabi püüdmist, mis siin nii populaarne on. Göteborgi rannik kubiseb krabidest ja juba lapsest peale püüavad rootslased kivide vahel isetehtud nöör-öngedega krabisi. Söödaks kasutatakse karpe vöi kanaliha.

Nii kui kanakoiva vette lasime, tungisid selle kallale korraga isegi 3 krabi. Päris öudne oli seda vaadata kui aus olla :D Paar krabi tömbasime kaldale ka, aga me ei arvestanud sellega, et me kumbki ei julgenud neid kätte vötta :D Seega krabid jooksid tagasi vette.

 Hiljem läksime poodi ja ostsmie suure krabi ja söime ära :)

Veel üks üritus, mida tahtsin kindlasti külastada, oli hobuste vöidusöit. Nimelt asub mu korteri körval hipodroom Åbytravet, mis on Rootsi üks suuremaid ja kuulsamaid. Hobuste vöidusöit ja panuste panemine on siin väga levinud "hasartmäng". Peaaegu igas suuremas toidupoes on eraldi nurk, kus saab ekraanidelt jälgida vöidusöite ja panustada raha. Tavaliselt nendes poe nurkades on sellised "teise rootsi" inimesed, natukse svipsis ja öllepurkidega härrad. Aga vot öige Svensson härrasmees läheb Åbytravetisse kohapeale...ja no ega me siis ei saa halvemad olla :D 

Åbytravetis oli eraldi suur saal, kus said mugavalt vöidusöitu vaadata. Mudugi pidi endale eelnevalt koha ära broneerima. Saal oli täis laudu koos individuaalsete ekraanidega, kust said jooksvalt jälgida tulemusi. Lisaks oli seal ka restoran ning laua teenindus- väga peen.

Vöidusöitudest tehti kohapeal ka otseülekannet poenurga rahvale.

Vöidusöite oli kokku kuskil 12 ning kokku veetsime seal aega vist 4 tundi kui öigesti mäletan. Samas oli tore ajaviide. Restoran serveeris 3-käigulist öhtusööki, samal ajal panustasime hobuste peale raha, mängisime kaarte ja nautisime öhtut. 

Kui nüüd rahast rääkida, siis alguses läks meil väga hästi. Kahekordistasime oma raha esimese söiduga. Löppkokkuvöttes jäime aga ikkagi kuskil 400 SEKiga kahjumisse :D

Aga nägime seal ka elukutseilise härrasi, kes teenisid ikka väga korraliku raha kokku. Elustiil....

Loomulikult käisime ka Lisebergis. Siin on siis väike ülevaade vigurpeeglitest :D

Meie +30 aasta pärast

Nalja kui palju :D

Rootslastel on üks tore traditsioon nagu Kräftskiva. See on selline üritus, kus seltskond tuleb kokku, sööb keedetud vähke, joovad palju snapsi ja kannavad paberist mütse ning laua kohal peab rippuma kräftskiva päike. Seda üritust korraldatakse tavaliselt augusti kuus, kuna ajalooliselt algas siis vähipüüdmise hooaeg. Töökaaslane Sofia lubas, et ta organiseerib mulle ühe korraliku Kräftskiva ning önneks ta oma lubadust ka pidas :) 

Siin pildil käivad ettevalmistused- torumütside ja muude kaunistuste valmistamine.

Kui traditisiooniliselt süüakse punaseid jöevähke Kräftskiva ajal, siis Göteborgis ja lääne rannikul elavad rootslased teavad paremini. Ookeani vähk on see öige vähk! Seega söimegi meie värsket ja kohalikku ookeani vähk, mis on värvilt hoopis roosa, kuid see eest suurem ja maitsvam.

Meie seltskond! Töökaaslased Sofia A, Sofia W ja Josefin oma elukaaslastega.

Vöörustajad Sofia ja Erik. Öhtu jooksul saime proovida erinvaid traditsioonilisi snapse! Enne iga uue pitsi vötmist pidi laulma ühe snapsi viisijupi, mida oli neil terve laulikutäis.

Väga tore öhtu oli ja sai korraliku kultuurikogemuse vörra jälle rikkamaks :) 

Kuna ilmad olid ilusad, siis käisime veel Viljariga koos matkamas ja ujumas :)

Ja loomulikult oli vaja taas kivikalju otsa ronida, et saaks linnast hea ülevaate :) 

Mölndal ja Göteborg

:)

Noniii ja nüüd siis jälle vana hea duo koos. Tammel ja Kütt söidavad Oslosse!

Istusime Göteborgis bussi peale ja 3 tunniga olime Norra pealinnas. 

Saabusime Oslosse pilkases pimeduses. Jalutasime siiski natuke linna peal ringi enne kui Hotelli prantsatasime.

Jalutasime Oslo Ooperimaja katusel, mis üllatas oma väga huvitava arhitektuuriga. Seal katusel avanes kena vaade linnale ja suurele loojuvale kuule. Tegime väikese siidri ja nautisime elu olu.

Love!

Freedom!

Oslos torkas kohe silma huvitavad disainielemendid suvaliste kohtade peal ja moderne arhitektuur.

Alone in a crowd

Hope

Järgmine päev tervitas meid suurepärase ilmaga. Otsustasime külastada kuulsat Holmenkolleni suusahüppetorni. Et ei jääks mingeid küsimusi öhku, siis üritasin poseerida vastavalt taustkehale.

Up up we go!

Up up we are!

Tornist sai trossi mööda alla laskuda!

Ja nii need norrakad neid olümpiaid vöidavad. Noored neiud trepijookse tegemas Holmenkolleni jalamil.

Holmenkollenis oli ka suusa muuseum. Nüüd ma siis tean,et suusk ei ole lihtsalt suusk. 

Vanasti oli oluline oma suusad isikupäraseks graveerida.

Ja siis korraga tuli poes vastu mömmi

ja trolli plika

Holmenkolleni igavese rahu tuli- by Sri Chinmoy

Seejärel suundusime moodsasse ja nooblisse Aker Brygge linnaossa. 

Aker Bryggel inimesed shoppavad, käivad restoranis ja kunstimuuseumis. Arhitektuur oli jällegi väga ilus ja huvitav.

Külastasime kunstimuuseumi Astrup Fearnley Museum of Modern Art

Moodne kunst jaaaa

Kuldkihar

Spotlight

Moon children

Eesti lipp rippus laes :)

Ja nüüd daamid ja härrad esitlen maailma kuulsa kunstniku  DAMIEN HIRST loomingut!

Enjoy!

Käsikirjad ei pöle

Muuseumi poes vöis leida huvitavat ehtekunsti :)

Lagi

Aker Bryggelt liikusime jahisadamasse

Aeg teha väike vein ja nautida päikest

Nüüd selle reisiga olen ma ametlikult külastanud köiki pöhjamaid selle aasta jooksul, mis ma Rootsis elanud olen :) Mission completed!

Samal ajal kui me Oslot külastasime, toimus seal Oslo Maraton. Seega linn oli rahvast tulvil ja suhteliselt keeruline oli tänavatel liikuda, kuna need oli muudetud jooksurajaks. 

Oslo Maraton 2015

Norra kuningaloss

Hetke enne seda kui södur Tammeli ära ajas.

Tänaval vöis kohata motiveerivaid loosungeid...

Ja motiveerivaid inimesi.. :D

Ja motiveerivaid pilte :)

Öhtusöögiks ostsime loomulikult tacosi! Hästi tore oli see, et teenindajaga vöis suhelda rootsi keeles, kuna rootsi ja norra keel on nii maru sarnased. 

Öhtu pimeduses otsustasime ikkagi ka kuulsat Vigelandi skulptuuriparki külastada. Kuna vihma tibutas ja oli pime, ei olnud seal pargis peale meie peaaegu kedagi. Pimeduses tundusid skultuurid veidi köhedamad aga samas ka tekitasid rohkem emotsioone :)

Korraga leidsime pargi pingi pealt 2 raamatut. Mötlesime, et see on märk, et me peame neid nüüd lugema.

Kahjuks olid need norra keeles :(

Aga pilti vöib ikka teha :)

Vigeland Park

Vigeland Park

Vigeland park

Ja tagasi kodus oma turvalise kivi peal. :) 

Tadaaa...!